Veerand lastest kogeb kiusamist, ent keegi ei reageeri

Mullu avaldatud üleeuroopalise laste internetikasutuse uuringu EU Kids Online kohaselt on aasta jooksul Eestis kiusamist kogenud iga neljas laps. Eestis käivitus taas küberkiusamise vastane kampaania #suurimjulgus, mille eesmärk on julgustada kiusu märkama, sellesse sekkuma ja rohkem hoolima.

Võrreldes 2011. aasta uuringu andmetega on kiusamine Eesti koolilaste seas viimase 7 aasta jooksul mõnevõrra vähenenud (27%-lt 23%-ni), ent jätkuvalt on kiusamist kogenud pea iga neljas laps. Kõige enam on sellega kokku puutunud 11-12-aastased lapsed ja vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed puutuvad kiusamisega kokku oluliselt rohkem kui eesti lapsed.

„Kiusamist ei saa ühelgi juhul aktsepteerida. Kõige valusam on aga rääkida kiusamisest, mis toimub kooliealistega, sest see võib jätta jälje kogu eluks ning mõjutab kõiki ümbritsevaid, nii klassikaaslasi, õpetajaid kui lapsevanemaid. Retsepti kiusamise ja küberkiusamise täielikuks väljajuurimiseks pole meil kahjuks jagada, ent tugineme Lastekaitse Liidu ja Kiusamisvaba Kooli spetsialistide teadmistele, kes ütlevad, et suurim jõud kiusamise peatamisel on vaikival enamusel, kes saaksid sekkuda. Kui keegi kõrvalseisjatest oleks vaid julge ega kardaks kaotada oma sotsiaalset staatust kiusatavat kaitstes, aitaks see kaasa kiusamise lõppemisele ning annaks väga suurt tuge kiusatavale,“ ütles Telia Eesti vastutustundlikkuse valdkonna juht Elo Võrk.

Kius telefonis või internetis on saanud pea sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlus. Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest on koguni 77% kogenud seda silmast silma kohtudes ning 67% telefonis või internetis.

„Telefonis või internetis on kiusamise peamiseks väljenduseks vastikud või solvavad sõnumid, aga ka grupist või tegevusest välja jätmine. Samuti on levinud ähvardamine, vastikute ja solvavate sõnumite saatmine või nende üleslaadimine kohtadesse, kus teised võivad neid näha,“ kirjeldas Võrk olukorda EU Kids Online uuringutulemustele toetudes.

“Arvutis või nutiseadmes suhtlemine tekitab eksitavalt anonüümse tunde. Nii võibki juhtuda, et digisuhtluses ollakse valmis kasutama rohkem äärmuslikku kõnepruuki kui näost näkku suhtlemisel. Kuid see ei ole nii ja tegelikult jääb igast teost kui ka sõnast jälg,” lausus Lastekaitse Liidu projekti “Targalt Internetis” koordinaator Malle Hallimäe.

Küberkiusu vastase kampaania #suurimjulgus peamine sõnum on, et kiusamine – eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes – ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. Eesmärk on kõnetada neid, kes on kiusanud või keda kiusatud kui ka paljusid kõrvalseisjaid, kellel on kiusuvastases võitluses väga oluline roll. Algatuse keskpunkt on veebileht www.suurimjulgus.ee, mis koondab teema kohta kogu vajaliku info ning lehel on võimalik vestluse aknas anonüümselt otse suhelda Lasteabi spetsialistiga, kellelt saab küsida nõu ja abi ööpäevaringselt. Telia klientidele on Lasteabi äpi kasutamise andmemahuvaba, st seda äppi kasutades ei pea Telia kliendid andmemahu kasutamise eest maksma.

Vaata ka koolinoorte idee põhjal sündinud värskelt valminud videot, kus tuntud ja vähemtuntud noored räägivad sellest, et internetis on halba, aga ka väga palju head.


Vaatan kõiki uudiseid