Uued teenused suurendavad nõudlust kiirema interneti järele

Kui Eesti peaks täna mitmete teiste riikidega võistlema interneti püsiühenduse kiiruse võrdluses, oleksime kindlalt esindatud meistriliigas. Uute ja seninägematute teenuste pealetung suurendab aga nõudlust veelgi kiirema interneti järele.

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) raportist selgub, et eestimaalased kasutavad üha suurema kiirusega internetti. Kokkuvõte näitab, et 63% interneti püsiühenduse kliente kasutas 2015. aasta III kvartalis enam kui 10 Mbit/s kiirusega internetti. Üheksa kuud varem oli selliseid kliente 55%.

Selle näitajaga edestab Eesti mitmeid maailma suuri. State of the Internet raporti kohaselt oli eelmise aasta alguses pilt selline: Lõuna-Koreas oli enam kui 10 megabitise püsiühenduse kasutajaid 77%, Hollandis 61%, Hong Kongis 60%, Jaapanis 56%, Rootsis 52% ning Lätis 49%.

Enam kui 25 Mbit/s püsiühenduse kasutajate arvestuses oli taas Lõuna-Korea tabeli tipus 31 protsendiga. Teised riigid jäid selles arvestuses juba pikemalt selja taha: Hong Kong 17, Rootsi 15, Jaapan 13, Läti ja Leedu 12 ning Soome 11 protsendiga. Seevastu Eestis kasutas mullu kolmanda kvartali seisuga enam kui 30 Mbit/s kiirusega internetti 26% lõppkasutajatest. 2014. aasta IV kvartalis oli see näitaja veel 23%.

Need andmed näitavad ilmekalt, et interneti püsiühenduse kiiruse arvestuses on Eesti muu maailma arvestuses kindlalt liidrite seas. Arvatavasti jälgivad sarnaseid raporteid ja trende ka ettevõtted, kel plaanis oma veebipõhiste teenustega uutele turgudele siseneda. Võtame kas või Netflixi, kes aasta alguses laienes Eestisse. Netflixi puhul on juba meediast läbi käinud, kui suur peaks olema kliendi internetiühenduse kiirus, et ta saaks muretult kas siis SD-, HD- või UHD(4K)-kvaliteedis telepilti nautida. Nii kirjutas Postimehe tehnoloogiarubriik, et tavakvaliteedis SD filmi vaatamine nõuab 3 Mbit/s, HD sisu 6,5 Mbit/s ja UHD filmid 25 Mbit/s kiirusega internetiühendust.

Sellest, mis suunas lähiaastatel tehnoloogia areneb ning milliseid väljakutseid see interneti kiirusele esitab, saab kõige paremini aimu seadmetootjate ja teenusepakkujate arendusi jälgides. Jaanuari alguses toimunud tehnoloogiamess CES 2016 pakkus hea võimaluse piiluda tulevikku ja prognoosida, mis hakkab lähiaastatel juhtuma.

Võtame näiteks telerid. Kuigi viimase aastaga pole selles valdkonnas revolutsiooni toimunud ja tootjate peamised sõnumid seostuvad UHD/4K valdkonnaga, lubab see ennustada, et nimetatud tehnoloogia on järgmine massitarbe kaup.

Samuti panustavad tootjad üha enam sellele, et kasutajale oleks kõikjal kättesaadav nii ekraan kui sisuteenused. Nii võib varsti hommikul peegli ees olles lugeda uudiseid ja vaadata ilmateadet, külmikutele on aga hakatud andma nutitelefoniga sarnaseid võimeid, kus integreeritud ekraanile on võimalik kuvada nii kalender, ilmateade, uudised jne.

Täiesti omaette maailm on seotud virtuaalreaalsusega (VR). Sony oli tänavusel CESil väljas oma VR lahendusega, mis ühildub kenasti PlayStation 4-ga. Millal toode reaalselt turule jõuab, ei ole kahjuks veel teada. Kuigi messil oli esindatud palju erinevaid VR tooteid, on täna veel vara öelda, kui suur saab olema nõudluse selliste lahenduste järele. Aga ühe võimaliku arengustsenaariumiga saab taaskord arvestada.

Need on vaid mõned näited eesootava kohta. Lähiaastatel täieneb see nimekiri veel mitmete erinevate teenustega: otse teleekraanil mängitavad pilvepõhised arvutimängud, virtuaalne arstiabi, targa kodu lahendused, asjade internetti lülituvad seadmed jne. Kui siia lisada see, et paljudes kodudes kasutatakse juba täna 2 telerit, mitut arvutit ja 3-4 nutiseadet, saab enam-vähem aimu sellest, kuidas muutub lähiaastail nõudlus kiire ja kvaliteetse interneti järele.

Senine praktika on näidanud, et kui inimestel on võimalus oma kodus kasutama hakata senisest kiiremat internetiühendust, siis päris tihti seda ka tehakse. Eeskätt puudutab see muidugi kõige madalama otsa kiirustelt ülespoole liikumist. Kuid viimasel ajal on märgatavalt suurenenud ka nende hulk, kes kahekohalise kiiruse pealt kolmekohalise peale kolivad.

Telia võrgus liikusid eelmisel aastal varasemast kiirema koduinterneti peale 37 000 klienti. See on märkimisväärne number, kui arvestada, et 2015. aasta lõpus kasutas ettevõtte interneti püsiühendusi 231 000 klienti.

Ühest küljest on kiirema ühendusele peale kolimist mõjutanud vanade tehnoloogiate (nagu ADSL) asendamine uutega (VDSL), mis võimaldab ka vasekaabli klientidel kasutada varasemast (12 Mbit/s) tunduvalt suuremaid alla- ja üleslaadimise kiirusi: 20/5 ja 40/10 Mbit/s. Samas on mõnevõrra üllatav, üle Telia tulevikuvõrgu ehk valguskaabli tehnoloogia on enim kasvanud just sümmeetrilise 100/100 Mbit/s kiiruse eelistamine, kuhu paljud kliendid on kolinud varasema 50/50 paketi pealt.

Kindlasti viimasena mainitud trendi mõjutanud varamast kvaliteetsemate ja andmemahukamate sisuteenuste areng (YouTube, UHD/4K), kodudes kasvanud nutiseadmete arv (smartTV-d, tahvlid, arvutid, nutitelefonid) kui ka näiteks kodukontoris töötamise võimalused.

2015. aastal rajas Telia oma optikavõrgu 370 kortermajasse ja ca 9000 korterisse, VDSL tehnoloogiale avane võimalus üle minna ca 25 000 klienti. Eramupiirkondades sai optika- ja VDSL ühenduse ca 20 000 aadressi.

Seda, milliseid koduinterneti kiiruseid ja lahendusi kliendid kasutada saavad, on kõigil Telia klientidel võimalik kontrollida veebilehel https://www.telia.ee/era/internet/pusiuhendus/


Vaatan kõiki uudiseid