Telia on rajanud Eestisse 16 000 km ulatuses valguskaabli võrku
Telia on Eestis välja arendanud ca 16 000 kilomeetri ulatuses valguskaabli võrku, mis jõuab täna enam kui 420 000 Eesti koduni.
Telia võrguplaneerimise osakonna juhi Roland Pauklini sõnul on ettevõte viimase 9 aastaga investeerinud Eestisse suurusjärgus 460 miljonit eurot ehk keskmiselt 51 miljonit eurot aastas. Suur osa sellest rahast on läinud mobiili- ja interneti püsivõrgu arendusteks.
„Meie andmetel on Eestis umbes 650 000 kodu, millest ca 570 000 on sellised, kus täna saab üle kaablivõrgu kasutada vähemalt 100 Mbit/s kiirusega internetiühendust. Neist omakorda 421 000 koduni jõuab Telia valguskaablivõrk, kus saab kasutada interneti püsiühendust kiirusega kuni 1 Gbit/s,“ märkis Pauklin.
Selliseid eluruume, kus internetiühenduse võimekust üle kaabli pole, on Eestis ca 80 000. Samas pole kõigi nende aadressideni otstarbekas ka kaabliühendusi rajada.
„Eesti on üsna hajusalt asustatud riik. Kui peaksime rajama nimetatud 80 000 kodule interneti püsiühenduse, läheks see kallimaks kui kõik need investeeringud kokku, mis on seni tehtud kaabliühenduste viimiseks 500 000 koduni,“ avaldas Pauklin. „Seetõttu polegi majanduslikult mõistlik kõigisse nendesse asukohtadesse kaablivõrku rajada ning siin tuleb appi näiteks 5G mobiilitehnoloogia, mis võimaldab enamikesse asukohtadesse tuua kiire interneti püsiühenduse traadita kujul ehk üle õhu. Oleme hetkel Kiili vallas, Vaela külas testimas senistest mobiilside sagedustest 10 korda kõrgemat sagedusriba (26GHz), mis võimaldab tulevikus ka mobiilsidevõrgus viia püsiühenduste kiiruse üle 1 Gbit/s.“
Vasevõrku ootab ees sulgemine
Telia võrguplaneerimise osakonna juhi sõnul pakub ettevõte täna interneti püsiühendust lisaks valguskaabli võrgule ka vaskkaabli võrgul. Tõsi, nn vaseklientide arv on pidevalt vähenenud, kuna järjest rohkem viiakse kliente üle valguskaabli ühendustele.
„Vasevõrk on tegelikult eelmisel sajandil rajatud võrk, mis oli algselt mõeldud kõneside teenindamiseks. Maapiirkondades olid selleks näiteks kolhooside telefoniliinid. Just tänu vaskvõrgule sai kunagi Eestis teoks nn internetiplahvatus, kuna see võimaldas inimestel hakata läbi modemi internetti helistama. Umbes 25 aasta eest tekkisid siinsele turule esimesed interneti püsiühendused ja seal hakati pakkuma esialgu kiiruseid veerand megabitti sekundis. Vahepeal on tänu tehnoloogia kiirele arengule muutunud see, et täna pakume Telia vasevõrgul koduinternetti kiirusega kuni 200 Mbit/s,“ selgitas Pauklin.
Tema sõnul tegelb Telia hetkel aktiivselt vasevõrgu väljavahetamisega valguskaabli vastu. „Minu soovitus on, et kui keegi pakub teile valguskaablit, siis võtke vastu – see on tulevikuinvesteering. Paratamatult ootab ka Eestis ühel hetkel vasevõrku sama saatus mis eilseid 3G mobiilivõrke, ehk mingil hetkel see võrk suletakse,“ lisas Pauklin.
Miks on koduinterneti hinnad Eestis ning Lätis ja Leedus erinevad?
Tihti tuuakse Eesti koduinterneti hinnast rääkides võrdluseks Lätit ja Leedut, kus olevat hinnatasemed siinse turuga võrreldes soodsamad. Roland Pauklini sõnul tuleb siin vaadata siiski natuke laiemat pilti kui pelgalt teenusepakkujate veebilehtedel välja toodud pakettide hinnad.
„Meie võtsime kunagi Telias vastu strateegilise otsuse, et rajame valguskaablivõrke nii linnadesse kui maapiirkondadesse enam-vähem võrdselt. Tänu sellele saavad Eesti elanikud nii linnas kui maal kasutada meie teenused ühesuguse kvaliteedi ja hinnaga. Lätis ja Leedus on interneti püsiühenduse hinnad tänu sellele meiega võrreldes ka odavamad, kuna seal pole interneti püsiühendus maapiirkondades sel määral kättesaadav kui Eestis. Läti ja Leedu elanikkond on koondunud suurematesse linnadesse ja magalapiirkondadesse, kus on võrgu väljaehitamine odavam kui maal. Suvel avaldas Euroopa Liit raporti nimega Digital Decade, kus uuriti liikmesriikide erinevaid lairibavõrgu parameetreid. Üks uuringu aspektidest keskendus sellele, kui hästi on erinevates riikides tagatud lairibavõrgu kättesaadavus maapiirkondades. Nendelt graafikutelt on näha, et Eesti on Lätist ja Leedust pika puuga ees,“ sõnas Pauklin.
Telia võrguplaneerimise osakonna juht Roland Pauklin käis ettevõtte võrguarendustest rääkimas Kuku raadio saates Digitund, mida saab järelkuulata siin: https://kuku.pleier.ee/podcast/digitund/184198