Pea 40 000 last kogeb küberkiusamist, sekkuda julgevad vähesed

Kius telefonis või internetis on saanud pea sama tavapäraseks kui silmast silma suhtlus. Laste internetikasutuse uuringust selgub, et viimase aasta jooksul kiusatud lastest on koguni 77% kogenud seda silmast silma kohtudes ning 67% telefonis või internetis.

“Küberkius on teema, mis endiselt on ühiskonnas raskesti mõistetav. 2018. aastal korraldatud uuringu EU Kids Online Eesti tulemustest selgub, et 36% lastest, kes küberkiusu kogevad, ei räägi sellest mitte kellelegi. Miks see nii on? Kas me üldse oskaks abipalvele vastata? Kas me suudaks mõista, mida tähendab, kui sind igapäevaselt internetis terroriseeritakse? Võib-olla on see, kuidas me oleme harjunud küberkiusule mitte reageerima, põhjus, miks noored ja lapsed üksi kannatavad,” lausus Telia Eesti toetustegevuste juht ning algatuse Suurim Julgus eestvedaja Elo Võrk.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonibüroo politseikapten Maarja Punaku sõnul on tal usku Eestis üha rohkem levivatesse kiusamisvastastesse programmidesse: “Lisaks sellele, et koolid loovad nende abil paremaid süsteeme, kuidas kiusatavat last aidata, õpetatakse juba päris noortele ka seda, milline käitumine võib teisele haiget teha. Varasemalt rohkem tegeletakse näiteks väljajäetuse teemaga, mille jätkudes võib välja kujuneda kellegi kiusamine,” ütles Punak.

Kolm soovitust Maarja Punakult, mida võiks igaüks kaasa võtta, et meie ümber oleks vähem küberkiusamist:

  1. Enda kaitsmiseks internetis tasub alati meeles pidada mõtet, et sina ise otsustad, kellega soovid suhelda. Kui teine inimene käitub sinuga halvasti või tema sõnad valmistavad sinus ebamugavustunnet, siis on parem selle inimesega sotsiaalmeedias enam edasi mitte suhelda. Anna talle märku, milliseid tundeid tema tegevus Sinus tekitab ning kui ta seda arvesse ei võta, siis katkesta vestlus.
  2. Kui oled mõnes grupivestluses ja seal tehakse kellelegi liiga, siis võimalusel võta sõna selle tegevuse vastu. Inimesed, kellega end ümbritsed, mõjutavad seda, kes sa oled. Mida kauem viibida inimestega, kelle arvates teistega halvasti käitumine on tore, seda normaalsemaks see ka sinu enda jaoks saab. Aga kas sa selline ka päriselt olla soovid?
  3. Mure korral tasub kindlasti helistada 116111 või küsida nõu lasteabi jutunurgast. Väikese murega on lihtsam toime tulla kui suurega ja seetõttu soovitan juba siis, kui tunned, et vajad kellegi teise nõu, seda muret jagada. Vanemad ja sõbrad on koolivaheajal esimesed suurima toe pakkujad, kuid kui nende poole pöörduda ei saa, siis lasteabist on kindlasti kasu. Kui keegi kiusab päriselus või läbi veebi, saab nõu küsida ka veebikonstaablitelt. Nemad oskavad öelda, mida lahenduseks võib teha ja millal on oluline, et politsei olukorraga edasi tegeleks.

Küberkiusu vastase algatuse #suurimjulgus peamine sõnum on, et kiusamine – eriti anonüümne kiusamine internetis ja nutiseadmetes – ei nõua julgust. Suurim julgus on hoopis kiusule vastu astuda ja pakkuda tuge kõigile, kes ise end kaitsta ei oska või ei suuda. Algatuse keskpunkt on veebileht www.suurimjulgus.ee, mis koondab teema kohta kogu vajaliku info ning lehel on võimalik vestluse aknas anonüümselt otse suhelda Lasteabi spetsialistiga, kellelt saab küsida nõu ja abi ööpäevaringselt. Telia klientidele on Lasteabi äpi kasutamise andmemahuvaba, st seda äppi kasutades ei pea Telia kliendid andmemahu kasutamise eest maksma.


Vaatan kõiki uudiseid