Kersti Kaljulaid: enda kohta ei tasu (sotsiaal)meedias liiga palju infot jagada

7. oktoobril sai alguse Tartu Ülikooli, Haridus- ja teadusministeeriumi ning Telia ühine koolitusprogramm, mille käigus hakatakse gümnasistidest nii noorematele kooliõpilastele kui seenioridele digimentoreid koolitama. Ettevõtmisele andis omapoolsed nõuanded ja soovitused kaasa ka president Kersti Kaljulaid.

Selleks, et hakata gümnasistidest digimentoreid vormima, toimus 7. oktoobril õpetajatele mõeldud täiendkoolitus, mille viis läbi Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut.

Koolitusel osalejad said Tartu Ülikooli teadlastelt ja meediapädevuse spetsialistidelt värskeimat teaduspõhist infot laste ja noorte internetikasutuse kohta. Ühtlasi jagati õpetajatele koheselt kasutatavaid praktilisi ülesandeid ning ideid, mille abil suunata õpilasi endast nooremaid ja madalama digipädevusega täiskasvanuid õpetama.

Digimentorite programmi algusele oli hoogu juurde andmas ka president Kersti Kaljulaid, kellel oli jagada eeskätt lastele ja noortele mitmeid olulisi digitarkusi.

„Kõige tähtsam on see, et ära jaga iseenda kohta kunagi (sotsiaal)meedias liiga palju infot – mida vähem, seda parem. Tubli digitark laps on see, kellel on kõik asjad tulemüüride ja paroolide taga ning kelle kohta me ei leia internetist vabalt liiga palju informatsiooni,“ märkis Kaljulaid.

Samuti rõhutas president, et kui kellelgi on soovi midagi näiteks sotsmeedias või internetis jagada, siis eelistada võiks just positiivseid teemasid, sest kiitusega pole võimalik üle pingutada.

„Negatiivset ärge parem üldse kunagi jagage. Ka omaenda muresid ei tasu minna internetiavarustesse lahkama, kuna sealt võib leida inimesi, kes soovivad teie haavatavust ära kasutada või siis muudate oma mure päriselus hoopis hullemaks,“ lisas Kaljulaid.

Digimentorite programmi ühe eestvedaja, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi meediapädevuse spetsialisti Inger Klesmenti sõnul jõuavad avasündmusel jagatud meediaõpetuse lõimise ideed peagi ka klassiruumidesse.

"Õpetajad tõid pärast koolitust väga palju ägedaid viise välja, kuidas nad kuuldut kohe rakendama plaanivad hakata. Kes lisab meedia teemad eetika tundi, kes sai uue mooduli või projekti loomiseks ideid, kes toob meediaõpetuse lõimingunädalasse," tõi Klesment näiteid õpetajate plaanidest.

Pedagoogid ütlesid kui ühest suust, et nad said väga palju uusi ideid ja teadmise, et tegelikult saab kõiki aineid meediaga ühendada ja õpilastele anda võimalusi teiste õpetamiseks. "Nagu üks õpetaja ütles, siis lihtsalt tuleb seda tehes olla veelgi julgem," lisas Klesment.

Telia jätkusuutlikkuse valdkonna ja juriidilise üksuse juhi Kristiina Maasiku sõnul tõstetakse Eestit tihti maailmas eeskujuks kui edukat e-riiki ning see peab väljenduma ka Eesti inimeste digioskustes.

„Ühest küljest saab edu mõõta läbi selle, kuidas aitavad nutikad digiteenused ja tehnoloogilised lahendused meil riigi ja ühiskonnana toimida. Teisalt on aga äärmiselt oluline, et võimalikult suur hulk Eesti inimesi oskab üha enam digitaliseeruvas maailmas edukalt toime tulla ja selle hüvesid hästi kasutada. Siin on märksõnaks erinevate digioskuste arendamine just ühiskonna haavatavamate sihtrühmade ehk laste ja vanemaealiste hulgas. Meil oli ääretult hea meel teha koos heade partneritega algust noorte digimentorite programmiga, mille laiem eesmärk ongi parandada erinevate sihtrühmade digioskusi ning vähendada Eestis tervikuna digilõhe ohtu,“ ütles Maasik.

Õpetajatele pakub Digimentorite programm kogu õppeaasta kestvat tasuta veebikoolituste sarja, kus igal kuul võetakse ette meedia.ut.ee veebilehel õpetajate vaatest üks teema. Näiteks tuleb juttu nii inimaru ja tehisaru võimalustest, tänapäevasest koolimeediast, kooli kutsutud külaliste taustakontrolli tegemisest kui paljust muust põnevast, mis toetab õpetajat õpilastele selliste võimaluste loomist, kus nad saaksid endast nooremaid õpilasi ja kogukonna madalate digipädevustega täiskasvanuid digimentordada. Õpetajatele suunatud koolituskava leiab peagi veebilehelt meedia.ut.ee.