XIII JÕHVI BALLETIFESTIVAL 19.-26. APRILLIL

Festivali peaesineja:

Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater

Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater on ainulaadne kunstikollektiiv, tõeline pärl mitte ainult vene, vaid kogu maailma kultuuriruumis. Uhke 50-aastase ajaloo üle, kannab teater auga oma asutaja, 20. sajandi väljapaistva vene koreograafi Leonid Venjaminovitš Jakobsoni nime. Teatril on kaalukas koht riigi tugevaimate balletitruppide seas. Suurtel rahvusvahelistel festivalidel osalev trupp on mitme riikliku teatripreemia laureaat: Kuldne Mask, Peterburi teatripreemia Kuldne Sofitt ja Euroopa Taglioni balletipreemia.

Telia kliendina on sulle Jõhvi balletifestivali piletid 20% soodsama hinnaga kuni 1. märtsini, kui kasutate Piletimaailmas sooduskoodi "Telia2020".


P 19. aprill kell 16.00 Jõhvi kontserdimajas

Noorte tantsijate balletigala „Tuleviku tähed“

Kunstiline juht Helen Veidebaum
Laval on üle 200 balletilapse


T 21. aprill kell 19.00 Jõhvi kontserdimajas

Teater Vanemuine „Armastuse tango ehk aegade lõpus“

Mai Murdmaa Gabriel García Márqueze’i loomingust inspireeritud tantsulavastus Astor Piazzolla muusikale.

Lavastaja Mai Murdmaa
Kunstnikud ja videokunstnikud: Andrea Guizar ja Kaspar Jancis
Valguskunstnik: Margus Vaigur (Teater Endla)
Osades: Hayley Blackburn, Arianna Marchiori, Alain Divoux, Alex Drew, Gus Upchurch jt


L 25.aprill kell 19.00 Jõhvi kontserdimajas

Balletiõhtu “Chopiniana”, “Paquita”, ”Proov”

Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater Balletiõhtu kestus 2 tundi 15 minutit


P 26. aprill kell 18.00 Jõhvi kontserdimajas

Leonid Jakobsoni nimeline Peterburi Riiklik Akadeemiline Balletiteater

Adolphe Adam „Giselle“

Мuusika: Аdolphe Adam
Libreto: Jules-Henri Vernoy de Saint-George, Тhéophile Gauthier, Jean Corelli
Koreograafia: Jean Coralli, Jules Perrot, Marius Petipa
Taaslavastuse autor: NSVL rahvakunstnik Irina Kolpakova
Lavakujundus ja kostüümid: Venemaa rahvakunstnik Vjatšeslav Okunjev

Romantilise balleti „Giselle“ esietendust 1841. aastal Pariisi ooperiteatris saatis vapustav edu. Kohemaid tundsid selle vastu huvi kõik Euroopa juhtivad balletiteatrid. Aegumatu koreograafilise šedöövri „Giselle“ aluseks on legend vilidest – armastatute reetlikkuse tõttu südamevalusse surnud neidude hingedest. Öösiti lahkuvad nad haudadest, et tantsitada surnuks eksinud rändureid. Saksa luuletaja Heinrich Heine poeemi põhjal lõi balletile libreto prantslane Théophile Gauthier; Adolphe Adami muusikale tegid lavastuse Jean Coralli ja Jules Perrot.

Kuidas on õnnestunud romantismiajastu loometööl üle elada kaks sajandit ja astuda 21. sajandisse jätkuvalt populaarsena? Vahest on asi „Giselle’i“ põhiautori koreograaf Jules Perrot’ armastuse jõus – ta lõi balleti oma naisele ja parimale õpilasele Carlotta Grisile. Või on põhjus keiserliku Maria teatri kuulsas koreograafis Marius Petipas, kelle meisterlikus redaktsioonis „Giselle“ endiselt Peterburi lavadel püsib. Romantilise lavastuse versioonis esitatakse seda ka Leonid Jakobsoni nimelises balletiteatris, kus see vaimustab publikut täiusliku meisterlikkusega. Giselle’i traagilisest loost saab koreograafiline poeem surma võitva armastuse väest.