Ettevõte saab valida, kas ta soovib kasutada Infotelefoni või Valvetelefoni tüüpi teenust. Vastavalt sellele jagatakse sisenevad kõned kõikide grupis olevate aktiivsete liikmete vahel kas võrdselt (Infotelefon) või teatud järjekorras (Valvetelefon).
Infotelefoni teenuse puhul viiakse kõnele vastanud inimene nimekirja lõppu ning ta saab järgmise kõne alles siis, kui järjekord grupis uuesti temani jõuab, seega saavad kõik kasutajad kõnesid võrdselt.
Valvetelefoni puhul suunduvad kõned algselt sellele kasutajale, kes registreeris ennast nimekirjas esimeseks ja alles siis, kui tema ei vasta, jagatakse kõned ülejäänud kasutajate vahel võrdselt. Selline lahendus on mõeldud ettevõtetele, kelle tööiseloom nõuab kõnede suunamist valves olevatele inimestele (IT-helpdesk jt).
Kui nimekirjas ei ole ühtegi aktiivset kasutajat või on kõik kasutajad hõivatud/ei vasta/levist väljas, heliseb põhinumber. Kui põhinumber ei vasta või on välja lülitatud, otsustab firma, kas kõne suundub põhinumbri kõneposti või teisele numbrile. Kui Kõneposti teenust ei ole tellitud ning põhinumber ei ole edasi suunatud, suundub kõne võrguteatele “Mobiiltelefon, millele te helistate, on välja lülitatud, või asub väljaspool võrgu teeninduspiirkonda”.
Kõikidele teenuse kaudu sisenevatele kõnedele lisatakse suunamise märge, mis aitab eristada teenuse kaudu saabunud kõnesid (klientide kõnesid) tavakõnedest. S.t. kui kasutaja näeb siseneva kõne korral telefoniekraanil suunamise märget, teab ta, et tegemist on Kõneringi kõnega, mis on suunatud talle põhinumbrilt.
Kui kasutaja ei vasta kõnele teatud aja jooksul (haldusliidesest seadistatav parameeter) ja kõne suundub järgmisele numbrile, saadetakse selle kasutaja telefoniekraanile teade, et kõne suunati järgmisele numbrile. See on kasulik selleks, et vastamata kõnede puhul ei hakkaks kasutaja kliendile tagasi helistama, kui kliendi pöördumine on juba järgmise kasutaja poolt käsitlemisel (vastamata kõnede puhul ei jää kõnele suunamise märget, telefon näitab neid üldistel alustel tavakõnedega).
